Katuse remont
- Katus hakkab lekkima.
- Katusekate on kulunud.
- Katus ei näe enam hea välja.
- Kandelementide tugevdamine või vahetamine.
- Uue katuse projekteerimine.
- Katuseprofiili ja metallist katusekivide vahetamine.
- Pehme kattega katuse remont ja vahetamine.
- Vana katusekatte eemaldamine.
- Lekkivate alade hermetiseerimine.
- Katuse renoveerimine.
Katuse remont
Tänapäeval on turul lai valik pehmeid katusekattematerjale, millel on eri omadused, välimus ja kasutusvõimalused. Kõige levinumad on seejuures järgmised pehmed katusekattematerjalid:
– tselluloosil, klaasvillal või fooliumil põhinevad rullmaterjalid. Need on eri faktuuri ja värviga lehtmaterjalid. On väga hea mehaanilise tugevusega ja kauakestev (üle 30 aasta);
– pehmest materjalist katusekivid. Need erinevad rullmaterjalist suurema paksuse ja pinnakatte poolest, mis on üldjuhul disainitud katusekivi sarnaseks. Kuna pehmest materjalist katusekive on saadaval väga paljudes värvides ja kujuga (kuusnurkne, neljakandiline jne), siis on see katusematerjal tänapäeval enim nõutud ja enim kasutatav;
– katuseplaat Onduline ehk laineline bituumen-tselluloosplaat. Sellel materjalil on kõik pehmest materjalist katusekivi omadused, aga seda paigaldatakse nii nagu metallist katusekive ja -sindleid. Onduline‘i plaadid on suhteliselt jäigad, mistõttu ei pea nende paigaldamisel kasutama vineerist täisalust, nagu see on vajalik sarnastest materjalidest katuste puhul.
Üks pehmest materjalist katuse kulumise ja remondivajaduse peamisi põhjuseid on bituumeni kahjustumine. Aja jooksul bituumen kulub ja hakkab ilmastikutingimuste tõttu kuluma. Bituumenkatuseid tuleb vähemalt kord kahe aasta jooksul kontrollida, et teha kindlaks varjatud kahjustused ja puudused. Nii hoiate ära kuluka remondi tulevikus. Kevadel, kui lumi hakkab sulama, tuleb kontrollida niiskusplekkide teket hoone ülemistel korrustel asuvate tubade lagedes, katusekatte kummumist, katteprofiili kinnituse õigsust, hüdroisolatsiooni seisukorda.
Suvel tuleb ruumide katuseid kontrollida pragude ja mullide suhtes katusekattes. Sügisel tuleb kindlaks teha, kas väline veeäravool tekitab seintele niiskust, leida kohad, kuhu vesi kinni jääb (kui vesi voolab ruumi sees) ja uurida, kas katuselehtrid on ummistunud.
Talvel tuleb kontrollida lumekihi paksust ja katusekatte jäätumise astet, teha kindlaks, kas vihmaveetorudes esineb ummistusi, ja analüüsida, kui tõenäoline on jääpurikate teke katusele.
Peamised defektid on järgmised: TV-antennide ja puuokste tekitatud kahjustused, sambla, seente, väikeste pragude ja taimkatte olemasolu, bituumenikihtide eraldumine ja katuse hermeetilisuse halvenemine. Kõik see võib lõpuks kaasa tuua lekked, mida on tavaliselt näha pärast vihma või lume sulamise aegu, või kutsuda esile nn sädelevad lekked.
Üldjuhul tekivad lekked pärast vihma mehaaniliste kahjustuste ja deformatsiooni tõttu, mis on peamiselt seotud valukatuse ebakvaliteetse paigalduse või kehva kvaliteediga rullmaterjali kasutamisega katusekatte paigaldamisel.
Kui katus hakkab läbi laskma kohe pärast lume sulamise algust, siis on see seotud väikeste pragude tekkega kohtades, kus rullmaterjalid puutuvad kokku ventilatsioonišahtide ja äravoolutorudega.
Selleks, et katuse remont oleks kvaliteetne, tuleb eelkõige kasutada kvaliteetseid materjale – tavaliselt on need bituumen või klaasvill. Kui tegemist on nn sädeleva lekkega, siis on põhjuseks tavaliselt mikropraod, mis on tekkinud sulatatava katusekatte ebakvaliteetse paigaldamise või montaažireeglite rikkumise tõttu.
RULLMATERJALIST KATUSE REMONDIGA SEOTUD TÖÖD JAGUNEVAD:
– jooksvaks remondiks, mida tehakse siis, kui katuse üldpinnast on kahjustatud kuni 40%;
– pealesulatatava katuse kapitaalremondiks, mida tehakse siis, kui pealesulatatavast materjalist katuse üldpinnast on kahjustatud üle 40%.
Korrusmajade või muude hoonete katuste jooksvat remonti tehakse juhul, kui esinevad väiksemad liitekohtade lahknevused, praod, augud ja paisumised. Väikesed praod valatakse kuuma bituumeni või tõrvaga kinni ja kaetakse ruberoidiribaga.
Lahknenud liitekohtade kõrvaldamiseks aga tuleb kergitada ruberoidi ja kuivatada pind gaasipõleti abil. Seejärel tuleb liitekoht bituumeniga katta, asetada ruberoid tagasi ja määrida pealt uuesti bituumeni või tõrvaga.
Paisumiste kõrvaldamiseks lõigatakse katusematerjal risti-põiki läbi, servad keeratakse sisse ja pind kuivatatakse hoolikalt gaasipõleti abil. Seejärel valatakse paisumiskohale kuuma mastiksit ja lahtilõigatud servad paigutatakse kõvasti kinni vajutades tagasi. Sisselõiked määritakse bituumeniga, peale asetatakse uus ruberoidiriba, mis tuleb samuti kõvasti kinni vajutada. Paiga ülekate sisselõigetel peab olema vähemalt 10–15 cm.
KORTERMAJA PEALESULATATAVA PEHME KATUSEKATTE KAPITAALREMONT
Katuse remonditöid tehakse mitmes etapis.
1) Vana pealesulatatava katusekatte eemaldamine eriseadmete abil, mis võimaldavad rullmaterjali lahti võtta ja kohe rulli keerata. Rullmaterjalist vabastatud pind tuleb üle vaadata, et tuvastada väikesed või suured praod ja muud kahjustused. Kui selliseid puudusi ei leita, siis jäetakse lamekatuse kapitaalremondi teine etapp vahele, kuid üldjuhul juhtub seda väga harva.
2) Tsementvahekihi taastamine ning soojus-, hüdro- ja auruisolatsiooni paigaldamine. Pärast pinna puhastamist rullmaterjalist valatakse tsementvahekiht, mis mõnel juhul kaetakse soojusisolatsioonikihiga, milleks on üldjuhul kruus või vahtplast. Seejärel vahekiht krunditakse bituumentõrvaga, et pinnale tekiks kiht, mis ei takista niiskuse aurustumist.
3) Uues pealesulatatava katusekatte paigaldamine.
Kui vahekihi tsement on kuivanud, alustatakse katuse katmist uue rullmaterjaliga. Tavaliselt kasutatakse selleks klaasvillasisaldusega materjale, mis on mitmesuguste kahjustuste suhtes vastupidavamad. Pealesulatatava katuse paigaldamist alustatakse katuse allosast, järgmised materjaliread paigaldatakse ülekattega. Ülekatte suurus oleneb peamiselt katuse kaldenurgast. Tavaliselt paigaldatakse kihid nii, et naaberkihtide liitekohad ei asetseks kõrvuti. Kui katuse katmiseks kasutatav rullmaterjal on ruberoidist, siis tuleb kindlasti paigaldada kivipurust kaitsekiht. Tänapäeval kasutatavad rullmaterjalid juba sisaldavad kivipurust kihti ja täiendavat kaitsekihti need ei vaja.
Kui võtta eespool öeldu kokku, siis võib öelda, et pealesulatatava rullmaterjali eemaldamine ja uue rullmaterjali paigaldamine katusele ei ole kuigi keerulised tööd. Kõigepealt tuleb teha ülevaatus, et tuvastada katuse kahjustused ja pisipuudused. Kui katust katva rullmaterjali ülevaatuse tulemusel leitakse väikesed kahjustused, siis piisab katuse pisiremondist ja kahjustatud alade hermeetiliseks muutmisest. Kui aga katusel on suured kahjustused, siis on vaja teha kapitaalremonti, mille käigus tuleb eemaldada vana kate ja paigaldada uus rullmaterjal.
METALLIST KATUSEKIVIDE REMONT
Kui metallist katusekivid on ebakvaliteetselt paigaldatud ja katusele avaldavad mõju mehaanilised tegurid, siis saab katus kahjustada ning selle kasutusiga väheneb.
Kui katusekate hakkab pärast järjekordset vihmasadu lekkima, siis vajab katus kohest avariiremonti. Seda tehakse hädakorras, kui katus on saanud kahjustusi loodusõnnetuse või muu loodusliku teguri tõttu või vale kasutamise tulemusel. Vee kinnijäämine katusealusesse ruumi võib kaasa tuua hallitusseente leviku, mõnel juhul isegi lühise elektrijuhtmetes ja katuse sissevajumise.
Selle remondi käigus vahetatakse katuse kulunud või kahjustatud osad välja. Tavaliselt vahetatakse kõige sagedamini katuse neelu liistud või seina ja torudega kokkupuute liistud, mis on roostele kõige vastuvõtlikumad. Seejärel vaadatakse katus üle, et tuvastada katusekatte mehaanilised kahjustused (löögiaugud). Viimaseid remonditakse ka paikade abil, mis valmistatakse kotiriidest või presendist. Paikadega saab remontida löögiauke, mille mõõtmed on 30–200 mm, väiksemad augud kõrvaldatakse katusehermeetiku abil. Katuse liitekohtadele kantakse õli, metallist katuseplaadid aga värvitakse vastupidavate värvidega. Kui katust ei saa paikade abil remontida, siis tuleb metallplaat tervenisti välja vahetada.
Metallist katusekatet remonditakse selleks, et pikendada selle kasutusiga. Katusekate tuleb igal aastal üle vaadata, et hinnata selle seisukorda. Kui mõned katusekivid on roostetanud ja neilt on värv maha koorunud või neis esineb väändekohti või muid kahjustusi, siis tuleb teha plaaniline remont. Aukude korral tuleb teha katuse kapitaalremont. Katuseplaadid vahetatakse välja või remonditakse ja värvitakse.
Metallist katusekividest katuse kapitaalremont tehakse juhul, kui katuse üldpinnast on kahjustatud üle 40%. Sellisel juhul vahetatakse täielikult välja, rekonstrueeritakse ja töödeldakse katuse kandvad elemendid, vahetatakse täielikult metallist katusekivid, hüdroisolatsiooni kiht, auruisolatsioonikile, soojusisolatsioon (soojustusmaterjal) ja puidust detailid: katuse sarikasüsteem ja roovitis. Üldjuhul tehakse sellist remonti pärast tulekahju, loodusõnnetust või puude langemist katusele.
PAINDUVAST KATUSEKIVIST KATUSE REMONT
KILTKIVIKATUSE REMONT
Kiltkivi on üks odavamaid ja kättesaadavamaid materjale. Selle kasutusiga on 25–30 aastat. Ekspluatatsiooni käigus, mehaaniliste kahjustuste tõttu ja loomuliku kulumise käigus võib kiltkivikatus hakata lekkima.
Väikeste pragude remondiks piisab sellest, kui katta need riidest paigaga, mis immutatakse õlivärviga. Pärast seda tuleb katus üle värvida. Praod võib täita ka epoksüüdliimiga ja katta pealt iseliimuva kattelindiga. Samas ei ole selline remont kuigi kauapüsiv (sellest piisab 3–4 aastaks, seejärel tuleb toimingut korrata).
Kui katuses on suured praod, siis kasutatakse remondiks spetsiaalset määret, mis koosneb kolmest osast asbestist ja ühest osast tsemendist, mida lahjendatakse vee ja PVA-liimiga. Pärast määrde pealekandmist kaetakse see katuseosa bituumenmastiksiga ja seejärel õliga. Sellise remondi järel on katuse eluiga 5–7 aastat, kuid seda tingimusel, et töötehnoloogiast on kinni peetud ja määret on nõuetekohaselt väliste mõjude, nagu sademete ja UV-kiirguse eest kaitstud.
Tugevasti kahjustatud kiltkiviplaadid tuleb täielikult välja vahetada. Pärast vahetust tuleb katus üle vaadata, et tuvastada vabalt liikuvad kiltkiviplaadid ja lõtvunud terasnaelad. Kui sellised defektid tuvastatakse, siis tuleb kinnitused asendada turvalisematega. Naelapeade all peavad sellisel juhul kindlasti olema kummitihendid, et vältida niiskuse läbiimbumist.
Kiltkivikatuse kapitaalremont tehakse juhul, kui katuse üldpinnast on kahjustatud üle 40%. Sellise remondi puhul asendatakse kiltkiviplaadid täielikult ning ehitatakse ümber ja töödeldakse katuse kandekonstruktsioonid. Vajaduse korral vahetatakse pärast ülevaatust ka katuse puitelemendid: sarikad ja roovitis. Üldjuhul tehakse sellist remonti pärast tulekahju, loodusõnnetust või puude langemist katusele.
KATUSEPROFIILIST KATUSE REMONT
Katuseprofiilist kattematerjali lekke peamine põhjus on vaheelementide kulumine või hermeetilise kihi hävinemine.
Lekke tekkimise korral kruvitakse kogu profiil lahti, kantakse peale katusemastiksit (hermeetikut) ja vahetatakse vahekiht välja.
Niiskus võib tekkida ka katuseprofiili kinnituskohtades (ja neist läbi tungida), sest rõngaste tihend deformeerub ja minetab hermeetilisuse. Sellist tüüpi lekete likvideerimiseks tuleb kinnitus välja vahetada ja avad veekindla hermeetikuga (mastiksiga) töödelda.
Väikeste mehaaniliste kahjustuste korral võib katuseprofiili lehed kinni keevitada. Kui katuseprofiili on tekkinud suuremad augud, siis võetakse kogu leht lahti ja asendatakse uuega.
MEMBRAANKATUSE REMONT
Membraankatuse remont oleneb kahjustuste hulgast ja iseloomust. On kahte liiki remonti: iluremont ja kapitaalremont. Õige paigaldamise korral on sellist tüüpi katusekatte kasutusiga 20–40 aastat.
Membraankatuseid loetakse mitteekspluateeritavateks, seetõttu on need tundlikud igasuguste mehaaniliste mõjude suhtes. Katusele ei tohi panna teravaid esemeid ega vedada suuri materjale mööda katusekatet.
Tavaliselt tekivad membraankatuse probleemid pärast talve, kui katust kiputakse valesti puhastama (kangi või metall-labida kasutamine). Kui kahjustada on saanud väike osa membraankatusest, siis saab seda remontida paikselt. PVC-membraanist lõigatakse välja paik, mis vastab kahjustatud katuseosa suurusele. Kahjustatud alale kinnitatud paik sulatatakse servadest ehitusfööni abil kinni.
Kui membraanipinna suuremaid kahjustusi ei saa lihtsa paiga abil parandada, siis kasutatakse muid remondimeetodeid, seejuures ei pea vaha katusekatet eemaldama. Pind puhastatakse eelnevalt prügist, seejärel kantakse sellele aluskrunt ja monteeritakse uus kattekiht. Sellist meetodit kasutatakse juhul, kui katuse pinnal on palju väikeseid pragusid ja kahjustusi.
Teist meetodit kasutatakse suurte ja ulatuslike membraanikahjustuste korral. Vana kahjustatud kattekiht eemaldatakse ning pind puhastatakse ja kuivatatakse põhjalikult. Seejärel kantakse hüdroisolatsioonikihile aluskrunt. Aluskrundi kihte tuleb peale kanda üle kahe, et tulemus oleks parim. Kui membraankatus paigaldati ebaühtlaselt ja montaažil tehti vigu, siis tuleb membraankatus täielikult välja vahetada.
ONDULINE‘I PLAADIST KATUSE REMONT
Kui Onduline‘i plaatidest katusel on väikesed praod, ei pea remontimiseks kogu plaati eemaldama. Defekti saab kõrvaldada bituumenmastiksi, -lindi või -hermeetiku abil. Enne nende materjalide kasutamist tuleb katusekate puhastada ja rasvavabaks muuta.
Kui aga Onduline‘i plaati ei saa osaliselt remontida ja selle taastamine ei ole võimalik, siis tuleb vana plaat täielikult uue vastu välja vahetada. Enne uue plaadi paigaldamist tuleb katusekate puhastada. Kui katuse osaline remont ei ole võimalik, siis ei jää muud üle kui vahetada vana kate täielikult uue vastu välja.
Onduline on võrreldes teiste katusekattematerjalidega üks kõige soodsamaid. Katuse kapitaalremonti saab teha kahel viisil. Esimesele juhul eemaldatakse kõik kahjustatud ja kulunud katuseplaadid, misjärel kontrollitakse aluspinda ja paigaldatakse uued Onduline‘i plaadid. Teisel juhul paigaldatakse uus katusekate vana peale. See on võimalik tänu sellele, et Onduline on suhteliselt kerge, mistõttu ei avalda see vahelaele suurt koormust.