PROJEKTEERIMINE JA DISAIN
Olenemata tüübist on objekti ehitamine keeruline protsess. Sellega kaasnevad ehitusdokumentatsiooni ja töövõtjate tööga seotud rahalised kulud, kuid peale selle tuleb vormistada veel terve rida eridokumente. Ehitussektoris tuleb seda teha igas etapis. Esmalt tuleb koostada projekt, seejärel vormistada tootmistsükli jälgimist võimaldavad dokumendid. Ilma kõikide ametlike dokumentide komplektita, mis hõlmab ehitatava objekti jooniseid ja skeeme, ei ole tehnilise järelevalve asutustel võimalik ehitusluba väljastada.
Ehitusdokumentide liigid
Tehniline dokumentatsioon
Tehniline dokumentatsioon sisaldab projekteerimise lähteandmeid ja võimaldab saada ettekujutust arendatava objekti kohta. Valmis tehnilise projekti alusel võetakse vastu projekti otsus. Tehnilise projekti ettevalmistamine hõlmab selliseid töid nagu konstruktsioonilahenduse määratlemine, ehitustehnoloogia valik ja analüüs, ehitise rajamise keerukuse analüüs ning objekti paigutus. Koostatud tehnilise projekti tulemuseks on selgituskirja koostamine, mis sisaldab üksikasjalikku teavet ehitise kohta: eesmärk, omadused jne.
Täitedokumentatsioon
Täitedokumentatsioon kajastab üksikasjalikku teavet lõppenud ehitusprotsessi kohta. See hõlmab tekstilisi protokolle, jooniseid, mis määravad kindlaks ehitise asukoha ja vastavuse konkreetsele projektile ning graafilisi ja tekstifaile, mis lihtsustavad vastuvõtuakti koostamist. Täitedokumentides kajastatakse sellist teavet nagu ehitusobjekti tehniline seisukord, ehituses kasutatud materjalid ja seadmed, objekti ehitamise tingimused (kliima-, tehnoloogilised tingimused) ning iga tööetapi vastutavate töövõtjate loetelu. Täitedokumentatsioon tuleb pärast ehitustööde lõppu anda üle tellijale mitmes eksemplaris. Objekt saab kasutusloa pärast seda, kui on esitatud järeldus selle kohta, et see vastab tehnilistele eeskirjadele.
Projektdokumentatsioon
Projektdokumentatsioon on tellija ja arendaja vahel kooskõlastatud teatavat liiki dokumentatsioon, mis on vajalik ehitusobjekti tõrgeteta varustamiseks ehitusmaterjalidega ja ehitusprotsessi tõhusate meetodite rakendamiseks. Pärast koostamist peavad projektdokumendid kindlasti läbima eksperthinnangu. Riiklik või muu täiteasutus uurib esitatud dokumente ja kontrollib nende vastavust eeskirjade nõuetele. Projektdokumentatsioonis on kaks osa: tekstiline ja graafiline. Esimene neist hõlmab objekti väli- ja siseruumide kirjeldust, planeerimisega seotud otsuste põhjendust, materjalide paigaldamise viise vastavalt faktuurile ja värvile, valgustusega seotud nüansse, hoone siseruumide mürasummutust ja siseviimistluse disaini.